KEHRAS
Analüüsipuu põhimõte on selles, et järeldada ja analüüsida kui palju olid noored laagri käigus arendanud projektis eesmärgistatud pädevusi. Kokku oli projekti käigus vaja arendada viite põhipädevust. Puul oli kujutatud oksad, millel olid kirjas arendatatavad pädevused: keeleoskus, IT-oskus, õppimisoskus, kultuurilised teadmised, kehaline aktiivsus ja sotsiaalne oskus. Projektilaagris osalenud noored jagati viide rühma, mis täitsid analüüsipuud lehtedega laagri igal õhtul. Noored olid jaotatud gruppidesse nõnda, et igast koolist oli rühmas osalisi. Hinnati värviliste lehekestega, mida pidi ise puuokste külge joonistama. Lehekeste värvid kujutasid skaalat 1-5 (1-kollane; 2-roheline; 3-sinine; 4-punane; 5-pruun), kus üks tähendas, et arendati antud pädevust kõige vähem ja viis tähendas, et seda pädevust arendati kõige enam. Nii päeva kui ka kogu laagri lõpus nägid noored puud visuaalselt vaadates, et millist pädevust arendati kõige rohkem ja millist kõige vähem. Nõnda sai laagri lõpuõhtul suuliselt teha ühise kokkuvõtte, mille käigus kõik grupid põhjendasid lehtede jaotust pädevuste okste küljes ning toodi välja miks üht või teist pädevust projektis osalenute hinnangul vähem ja rohkem arendati ning arutleti, kas oleks saanud kuidagi vähem arendatud pädevusi ka mingite tegevuste käigus rohkem arendada. Kõige enam punkte saanud pädevus oli kehaline aktiivsus, mis on ka igati loogiline, kuna projekti põhirõhk lisaks keele arendamisele oligi sportlike tegevuste ja oskuste arendamisel.
 |
| Analüüsipuu |
Paatide meetod
Paatide meetodi põhimõte oli selles, et noored saaksid väljendada loominguliselt oma muljet enda arengu kohta päeva ja laagri jooksul nelja püstitatud eesmärgistatud oskuse osas, paigutades paate jõe peale nõnda nagu nad sobivaks peavad ning paatide paigutust suuliselt põhjendades. Selle jaoks anti viiele segagrupile (igast koolist noored olid jaotatud gruppidesse) paber, mille peale oli joonistatud jõgi ja neli tegevuse/eesmärgiga märgistatud paati. Jõele pidi asetama paadid nõnda, et suudme juures oleme me kõige rohkem õppinud/eesmärki täitnud ja lähte juures kõige vähem. Paatide paigutamine toimus iga päev ning selleks, et tekiks visuaalne erinevus paatide paigutuse asukohtade muutumisel, siis lasti igal õhtul märgistada eelmise päeva paatide asukoht (iga päeva kohta oli märgistuseks erinev värvus ja legend jõe kõrvale tehtud). Laagri alguses olid paadid suhteliselt lähte juures, kuid laagri lõpuks olid paadid üsna suudme lähedal. See tegi ainult rõõmu, sest näitas, et areng on toimund suures osas. Lisaks sellele, et igal laagriõhtul toimus paatide asukoha muutuse analüüs võrrelduna eelmise päevaga, siis tehti laagri lõpus ka suuline üldine kokkuvõte kogu projektilaagri osas. Selle käigus iga rühm põhjendas paatide asukohtade muutumist ning tõi välja täpsemalt teatud tegevusi, mis paadi asukoha paigutamist jõele mõjutas.
***
***
***
***
IISAKUS
Kuna Iisakus toimus meie esimene laager ja enamus noortest ei olnud veel omavahel kunagi varem näinud, siis üritasime panna rõhku rohkem tuttavaks saamisele ja oma arvamuse avaldamisele ning esimesel päeval eelnevate teadmiste väljaselgitamisele. Pärast laagrit analüüsisime oma teadmiste tõusu teemal "Sport ja tervis". Selleks kasutasime plakati- ja rühmatöö meetodit.
Eelnevad teadmised versus uued teadmised
Kuna tervis ja sport on teemad, mida tegelikult üritatakse käsitleda igapäevaselt ka koolitundides inimese- ja terviseõpetuses, siis esimeses laagris otsustasime analüüsimeetodina kasutada plakati- ja rühmatöö meetodit. Nimelt esimesel päeval andsime igale rühmale (rühmad moodustati nõnda, et igast koolist oli igas rühmas liikmeid) kätte tühja plakati, millel oli vaid pealkiri "Tervis ja sport" ning nende ülesandeks oli plakat täita oma teadmistega antud valdkonna kohta. Sellisel kujul saime väljaselgitada kõigi projektis osalevate noorte algteadmised. Teisel päeval tuli meile tarka juttu toitumise kohta rääkima toitumisspetsialist Signessa Kalmus, kes käis enne oma töötuba ka üle vaatamas eelmisel päeval noorte poolt koostatud plakatid ning sai hea ülevaate sellest, et mida noored juba teavad ning ütles, et ta oskab nüüd oma töötoas keskenduda rohkem nendele teemadele, mida plakatitel eelteadmistena näha polnud. Seega oli eelteadmiste kogumine hea mitte ainult hilisemate teadmistega võrdlemiseks, vaid ka selleks, et juhendajad saaksid parema ülevaate sellest, mida noored juba antud teemast teavad. Projektilaagri viimasel päeval võeti esimesel päeval tehtud plakatid taas samade rühmade poolt endale laua peale ning pandi kõrvale plakati laiendus (lisaleht), millele rühmatöö käigus lisati teadmised, mida varem ei teadnud ning mida uut saadi teada ja õpiti tegema just selle laagri käigus. Nõnda on näha väga kenasti see, mis oli teada laagri esimesel päeval ja see, mis lisandus laagri jooksul ja sai kirja pandud laagri viimasel päeval :)
***
***
***
Tagasiside tabel ja ring
Esimeses laagris ehk Iisaku laagris andsid noored päevase tegevuse kohta tabelisse tagasisidet selle kohta, mis neile päeva jooksul rohkem meeldis ja mis vähem. Sarnane tabel pandi üles ka kunagi "Idee45" koolitusel ja sealt noored ka selle tabeli mõtte said. Samas aga sai üsna pea selgeks, et see tabel ei anna väga analüütilist ülevaadet. Kuigi iga kooli noored andsid tagasisidet igal õhtul tabeli juures seistes ja oma valikuid selgitades, siis tundsime, et analüütiliselt jääb sellest väheks ning otsustati teha ka igal õhtul tagasiside ringi, kus igaüks sai enda kätte järjestikku palli ning sai võtta sõna, et mida ta tollel päeval enda jaoks kõige enam õppis ning miks ta arvab nõnda. Nii said esimeses laagris inimesed ka rohkem tuttavaks selles osas, et igaüks sai sõna ning teised kuulasid, et mis kellegile tegevustest rohkem huvi pakkus ning seeläbi leiti ühiste huvidega tuttavaid.
 |
| Tagasiside tabel esmaspäeva õhtul |
 |
| Tagasiside tabel reede õhtul |
***
 |
| Tagasiside ring |
Viimasel Iisaku laagri päeval tehti noortele ka tagasisidestamiseks tagasiside ankeet, mille ülesehitus pani rõhu põhipädevuste analüüsile.
